Mis nägu on iluaed sügisel?

22.10.2016  Autor: Evely Ustav

Sügisel on hea aeg vaadata üle oma iluaed kriitilise pilguga. Kas aeda valitud püsikute, põõsaste ja puude seas on neid, kes pakuvad  ka praegu meile õisi ja värve või on aed selleks aastaks närbunud ja kustunud? Ka peale esimesi sügisesi külmi võib veel aed meile palju pakkuda, kui vaid valime sobivad taimed. Sõltuvalt aastast võivad varajased külmad meie aedu külastada ka juba septembris ja seda enam leiame rõõmu taimedest, kes lühiajalistest öistest külmadest ennast häirida ei lase. Püsilillede valikul on sügisesi õitsejaid päris palju valida näiteks astrite perekonnast ja nad taluvad ka varjasi öökülmi päris hästi.  Tuleb vaid valida endale sobiva kõrguse ja õietooniga sort. Tasuks siiski vaadata õitsemise aega, sest näiteks mõned madala astri sordid ei pruugi jahedama sügisega õitsema minna. Ka vajavad sügisel õitsevad astrid sooja ja päikesepaistelist kasvukohta.

 Sortidest alustab näiteks madal aster (Aster dumosus) `Starlight` õitsemist juba augusti lõpust ja õitseb ka veel oktoobris. Madal valgeõieline sort `Apollo` vajab väga sooja kohta, et jõuaks üldse õitsema minna. Meil aias  kasvab ta küll päikese käes, kuid õied sellel aastal lahti minna ei jõua. Sügiseste astrite seas on palju ka kõrgekasvulisi sorte õieka astri ja kauni astri sortide seas. Püsikutest on sügisene õitseja ka viltune kilpkonnalill (Chelone obliqua ), kellel veel praegu oktoobri keskel viimaseid tumeroosasid õisi näeb.

Viltune kilpkonnalill on oma läikivate lehtede ja tugevate vartega väga seisukindel ja hea taustataim, lisaks ei tee ta teist nägugi, kui mõni külmalaine temast üle käib. Tugevakasvuline on just viltuse kilpkonnalille roosaõieline vorm, `Alba` jääb umbes poole jagu madalamaks ja lehestik pole nii tume. Üks väga tänuväärne püsilill sügisesse on talikrüsanteem (Chrysanthemum x rubellum) ´Clara Curtis `, kes oma heleroosade õitega väga pikalt sügisesel perioodil rõõmu toob ning samuti nõrgemaid öökülmi ei karda. Ka lurslillede valged küünla moodi õisikud võivad meid sügisel rõõmustada, aga pisut karmim varajane külm kahjustab siiski nende taimede lehti ja õisi.

Talikrüsanteem `Clara Curtis`

Lurslille sihvakad  valged "küünlad" on sügises aias väga säravad

Kindlasti on sügiseses aias omal kohal kukeharjad. Näiteks vereva kukeharja (Sedum telephium) sortide seas leiab väga palju erineva lehe värviga sorte (`Xenox`, `Purple Emperor`, `Matrona` jt). Oktoobrikuises aias õitseb vastupidav ja kaunis vereva kukeharja sort `Autumn Joy`.  Hübriidülaste (Anemone hybrida ) ja hubei ülaste (Anemone hupehensis)  seas leiab roosade ja valgete õitega sorte, mis samuti rõõmustavad meid ka peale esimesi õrnemaid külmalaineid.

Verev kukehari `Matrona` 

Alles suve lõpul läheb õitsema ka väga efektne roosade õitega virgiinia tonditupiku sort `Vivid`. Virgiinia tonditupikud on samuti kuulsad oma hea seisukindluse poolest, tuleks teada, et osad sordid kipuvad kergesti maaaluste risoomidega laienema ja neile tuleks seega jätta kasvuruumi.  Sinistes ja lillades toonides varajasele külmale kindlamad püsililled on ka hiidiisop (Agastache ) erinevate sortidega. Näiteks sort `Blue Fortune` õitseb meie aias suve keskpaigast siiani.  Samades värvitoonides on ka faasseni naistenõges ( Nepeta x faassenii ), kes õitseb teist korda sügisel, kui tema äraõitsenud puhmiku varsi peale esimest juunikuist õitsemist tagasi lõigata. Kollastes värvitoonides on kindel tegija särav päevakübar ja tema tuntuim sort `Goldstrum`.

Päevakübara perekonna esidajad Tartu Ülikooli Botaanikaaias

Ka helmikpöörised, tiarellid ja suurelehised brunnerad hoiavad veel praegugi oma vormi.   Kes aga suursuguseid hostasid, laudlehti, kilplehti ja rodgersiaid aias kasvatab, peab sügisel küll kurvastama, sest nende taimede lehed saavad esimeste seas kannatada.  Muidu nii lopsakatest hostadest jääb peale esimesi varajasi külmi alles vaid maas lamav lehtede kiht.  Kellel aga kõrrelised meelt mööda on, siis  just sügis on paljude kõrreliste hiilgeaeg. Sügisel uhkustavad oma õitega siidpöörised, väga kaunid on praegusel ajal ka hariliku sinihelmika ja roog-sinihelmika sordid.  Kui hiina siidpööris (Miscanthus sinensis ) võib meil halvasti talvituda liigniiskuse tõttu, siis sinihelmikad ei ole nii kapriissed. Harilik sinihelmikas (Molinia caerulea ) kasvab meil ka looduslikult, väga kenad on tema sordid `Heidebraught` ja `Paul Peterson`. Roog-sinihelmikatel (Molinia aurundinaceae) on samuti palju eri kõrguse ja vormiga sorte, väga tugevakasvuline ja jäigalt püstine on näiteks `Windspiel`, mis võib kasvada üle 2 m kõrguseks, pisut õrnemad ja elegantselt kaarduvate õisikutega on `Fontäne` ja `Transparent`. Mõlemad liigid oma sortidega peavad esimestele külmadele väga hästi vastu ja eputavad aias kuni esimese lume tulekuni oma pööristega.

 Põõsastest on sügisesed tublid õitsejad põõsasmaranad (Potentilla fruticosa ) ja aed-hortensiad ( Hydrangea paniculata). Põõsasmaranatest on üldjuhul tugevamad valge- ja kollaseõielised sordid, oranzid ja roosaõielised sordid on üldjuhul veidi õrnemad ja neile võib meie heitlik talv vahel liiga teha (nagu juhtus sellel talvel). Ka puis-hortensiatest saab valida endale sobivama õiekuju ja lehestikuga sorte. Hilised õitsejad on sellised vanad sordid nagu näiteks sordid `Kyushu` , `Grandiflora`ja `Tardiva`. 

Thunbergi kukerpuu värvilises sügisrüüs 

Õied pole kindlasti ainukesed, kes aeda värvi võivad tuua. Puude- ja põõsaste lehevärvid tulevad sügisel veelgi paremini esile ja neid värve on sõltuvalt sügisest palju erinevaid toone. Erkroosa kuue saab endale sügisel tiivuline kikkapuu (Euonymus alatus ). Ginnala vaher (Acer ginnala) ja meie kliimasse sobiv korea vaher ( Acer pseudosieboldianum ) värvuvad aga oranzikaspunaseks, samuti äädikapuu (Rhus). Ka läikival tuhkpuul (Cotoneaster lucidus)  ja tumedal aroonial ( Aronia melanocarpa) on  väga kaunites toonides kollakaspunane kuni karmiinpunane sügisvärvus.

Kukerpuude värvipillerkaar on aga hoopiski lõputu. Puudest muutuvad kollasteks ja kuldseteks veel paljud vahtra, kase ja lehise perekonna esindajad.  Ka püsikute seas leidub isendeid, kellel sügis lehed kollaseks või punaseks võõpab. Näiteks kuutõverohu liikide (Polygonatum ) lehed on sügisel kaunilt kollased, harilik alang (Imperata cylindrica ) `Red Baron`i kuub muutub aga veelgi punasemaks.

Kollased kuutõverohu lehed ja punase kuuega harilik alang `Red Baron`on kontrastsed kaaslased (Tartu Ülikooli Botaanikaias)

Meil suvelilledena kasvatavatest liikidest on külmakindlamad näiteks hall salvei, kirju salvei, lõhnav lillhernes,ilukapsas ja suur lõvilõug. Varajaseid külmi aga ei ela üle  takeetes ja kosmos.

Mänguruumi ja mõtlemist jagub siin igal aiaomanikul, et oma aed ka sügisel kaunis oleks. Jääb siis veel ka kevad ja suvi, mille peale mõelda. Kui aed paistab meile akendest tuppa, võib ka talve peale mõelda: valida puid, põõsaid, millel on huvitav oksagraafika ja põnevad puukoorevärvid. Aia võlu peitubki pidevas muutumises läbi aastaaegade, sellega ta meid ikka ja jälle kütkestab ning vaatama kutsub. Kaunist sügist!