ANNE JA PAUL UIBO KODUAED PÕLVA LINNAS.
Põlva järve kõrgel kaldal ligi 1400-l ruutmeetril paiknev koduaed, mille rajamist alustati samaaegselt maja ehitamisega ca 20 aastat tagasi, paistab silma oma kauni järvele avaneva loodusvaatega.
Algselt tundusid krundi suured kõrguse-erinevused aia planeerimisel ebamugavad, kuid just loodusliku pinnareljeefi järgimine ja selle parimal viisil kasutamine on andnud võimaluse realiseerida mitmeid põnevaid ideid. Näiteks on osad istutusalad rajatud astangutel paiknevatena ning loomulikku langust ära kasutades on endale aias koha leidnud maakividega vooderdatud ojake, kust vesi vulisedes kivide vahelt väikesesse kuldkaladega asustatud tiiki laskub. Erineva suurusega maakive on kasutatud ka veesilma äärtes, samuti grupiti istutusaladel, sidudes erinevad aia osad ühtseks tervikuks.
Aia kujundamisel on lähtutud looduslikust joonest: pole teravaid nurki ega kunstlikke materjale. Istutusalad on kompaktsed, taimmaterjal valitud vastavalt kasvunõuetele, kombineerides omavahel okaspuuvorme, madalamakasvulisi põõsaid ja püsikuid. Lemmikuteks on sellised taimed, kes ka peale õitsemist pakuvad oma kauni lehestikuga silmailu. Teadlikult on välditud liigkirjut õitemerd, kuigi õitsvaid taimi on aias tegelikult palju, on need istutatud pigem suuremate gruppidena ja õitsevad eriaegadel. Nii on üldmulje rahulikum ja erilisematele taimedele antud võimalus särada ja silma paista. Istutusaladel on kasutatud ka kontraste ja looduse kingitud dekoratiivseid kive.
Lisaks sellele on taimede paigutamine hoolega läbi mõeldud, et kõigist aia osadest – istumiskohtadest, kiigeplatsilt, grillnurgast- avanevad vaated oleksid nauditavad.
Vähemtähtis pole ka see, et aia eest hoolitsemine oleks võimalikult lihtne ja praktiline: nii on varakevadised õitsejad paigutatud hostade, kobarpeade, rodgersiate jt. hiljem tärkavate suureleheliste püsikute alla. Selliselt on hõlbus sibullillede kolletuvaid lehti varjata. Need kogemused on tulnud aastatepikkuste katsetamiste tulemusena, kuid isegi kõige püüdlikuma planeerimise juures juhtub ikka veel, et taimi tuleb mitmeid kordi ümber tõsta.
Kui järvele avanevat vaadet hoitakse suurtest puudest vabana, siis muudes suundades on krundi piirdeks kõrgem vabakujuline raam-istutus. Siin on kasutatud enamjaolt värvi- ja õieilu pakkuvaid lehtpõõsaid, millest mitmed õitsemisajal ka meeldivalt lõhnavad või hiljem maitsvaid vilju kannavad. Aia keskossa jäävat muruplatsi ning selle servades paiknevaid istutusalasid raamivad kaartena looklevad käigurajad. Kuigi jalgteede materjalina leidsid (taas)kasutust erineva suurusega betoonitükid, mis mosaiigina kokku laoti, on ka radade loomisel silmas peetud kogu aias korduvat kaare- ja kiviteemat.
Aed on rajatud sügava taimehuviga, sisetundele toetudes ja nö katse-eksitusmeetodil, katsetades ka uute põnevate taimedega, kes paraku kõik alles pole jäänud. Kuid asendustaimed ja muudatused tekitavadki aias jälle hoopis teistsuguse pildi.
Aia kujundamine on kirglik hobi ning aias toimetamine – samal ajal looduse ilu nautides – puhas rõõm ja lõõgastus!
Huvi korral saab aiast pilte vaadata siit:
https://www.facebook.com/anne.uibo.5/photos_albums
KÜLASTUSINFO: aiakülastus ja tasu kokkuleppel.
Põlvamaa