Kui peenar ootamas on suvekodus...

Seekordse loo pühendame kõigile, kes oma armsa aiaga iga päev ei kohtu, vaid keda seob pikamaasuhe oma taimedega. Helle ja Aini suvekodu asub Viljandimaal ning ühiste jõududega on nad 2200 ruutmeetrile loonud kauni vabakujulise aia, koos veesilmade ja põnevate arhitektuursete aiaelementidega.  Küsitlesime aia perenaist Hellet, et selle aia loost rohkem teada saada.

Veel 10 aastat tagasi oli siin krundil enamasti muru, kuidas tuli otsus  suvekodu ümbrusest iluaed kujundada?

Ma ütleks, et vastus koosneb kahest osast. Üks põhjus oli see, et olles aastaid toalilli kasvatanud, paisus kollektsioon nii suureks, et see hakkas piirama normaalset elu kodus. Teisalt, maakoht oli olemas juba kümmekond aastat ja mulle tundus, et nii ebahuvitav on käia seda muruplatsi niitmas. Sellisest asjaolude kokkulangemisest sündis otsus oma taimehuviga õue kolida ja kes oleks osanud arvata, et see nii põnev saab olema.

Oled õppinud Luua Metsanduskoolis maastikuehitust, mil viisil on see kaasa aidanud  selle aia rajamisele?

Luua Metsanduskooli meenutan alati sooja südamega. Täiskasvanud õppija on pühendunud ja võtab pakutud teadmistest viimast. Kooliteadmised on hindamatu alus edaspidisele tegevusele. Tegelikult on Luua koolil väga suur roll meie aia kujunemise loos. Esiteks ei tundnud ma eriti palju taimi ja see lünk sai tublisti lisa. Lisaks ehitusalased teadmised, mis andsid palju entusiasmi ja huvi ehitada aiarajatisi.

Kevadine aed okaspuude ning lehtpõõsastega

Toimetate kaasaga mõlemad aias, kes keda  esimesena aianduse pisikuga nakatas?

See on päris huvitav, natuke keeruline on seda hinnata, et kes keda. No tegelikult on minus suur annus taimehullust. Aastatega on palju taimi läbi katsetatud ja üsna paljud on jäänud meie aias minevikku. Abikaasa on alati armastanud okaspuid ja niivõrd, et algusaastatel pidin mina lehtpõõsaid tasakaaluks ostma. Nagu heade asjade puhul ikka, loksuvad sellised asjad aja jooksul paika ja pole vaja omavahel võistelda, et mida kasvatada. Meil on kahekesi koos tore aias toimetada ja usun, et täiendame teineteist.

Kui tihti saate siin aias toimetada ja millised tegevused aias pakuvad kõige suuremat rahulolu?

Maale sõidan ikka paar korda nädalas. Kui nüüd mingit pingerida meeldivamate tööde osas teha, siis läheb keeruliseks. Loomulikult on väga põnev uue istutusala valmimine, aga tegelikult on ju suurem osa suvisest tegevusest seotud hooldustöödega. Mulle väga meeldib rohida, kuna sel hetkel olen oma taimedele kõige lähemal ja suhtlen mõtetes iga taimega eraldi. Juhul kui tulevad aeda lapsed ja pakuvad abi, siis mingil juhul ei paku ma neile kunagi rohimist, sest see on minu pärusmaa. 

Põnevad aiaelemendid moodustavad koos taimedega tervikliku lahenduse

Teie aias on palju põnevaid arhitektuurseid aiaelemente, kust ammutate inspiratsiooni?

Aiarajatised on meil oma perega koostöös valminud. Sageli on mõne idee elluviimisele eelnenud pikemad läbirääkimised ja vaidlused. Ideedepuuduse üle me ei kurda. Neid on igalpool me ümber ja kui vahest igav hakkab, siis saab internetiavarustes ringi vaadatud.

Ka tööriistakuuri katuse haljastasite neli aastat tagasi taimedega. Milliseid liike  te sinna valisite ja kas taimed leppisid uue põneva elukohaga?  

Vot see on üks huvitav projekt tõesti. Meil on ta nimetatud kaasa isiklikuks aiaks, kuna tema tegutseb seal rohkem kui mina. Meesterahvas on kärsitu ja tahaks kohe ja palju. Nii saigi proovitud mitut moodi. Külvasime sinna aruheinasid, istutasime halli nelki, mägisibulad rändasid märkamatult istutusalast katusele ja nii mõnigi kiviktaimla mätas oli osadeks tehtud ja katusele viidud.  Esimese talvitumise järel olid mägisibulad hukkunud. Selle üle pole põhjust imestada, kuna normaaltingimustes olid ka paljud samad taksonid hukkunud.  Päris hästi on seal vastu pidanud Arendsi kivirik, risoomikas kurereha, alpi mägikress, aubrieetad. 

Puhkamiseks ja vaadete nautimiseks on aias mitmeid võimalusi

Aednik armastab kõiki oma hoolealuseid,  kas prooviksid esile tuua taimi, mis eristuvad teie silmis teistest?

Tegelikult mõeldes oma lemmiktaimedele, on tõesti raske otsustada. Alustaks siis kevadesest aias. Kaugele maale sõitma innustab lootus neid kõige esimesi õisi näha. Siit ka esimesed lemmikud: Amuuri adoonis (Adonis amurensis), lumekupp (Eranthis), kevadine valevlill (Bulbocodium vernum), võrkiirised (Iridodictyum), sinililled (Hepatica), ülased (Anemone), ameerika kullerkupp (Trollius laxus), kivirikud (Saxifraga) ja kolmiklilled (Trillium). Kuidas sain unustada priimulad (Primula). Neid ju varakevadest kuni suveni ja nad on võrratud. Suvel rõõmustavad silma pojengid (Paeonia), kuldkingad (Cypripedium), siberi iirised (Iris sibirica) ja laugud (Allium). Sügisene aed on võluv oma värvide mänguga. Taimedest ehk märgiksin ära sügislilled (Colchicum), lursslilled (Cimicifuga), vahakübar (Kirengeshoma) ja kindlasti hiina siidpöörise (Miscanthus sinensis) tuules hõljuvad võimsad puhmad. 

Talvises aias soleerivad puittaimed. Sihvakad hariliku kuuse (Picea abies) ´Inversa´ püramiidid, hariliku kuuse ´Luua´ ja ´Hiiumaa´ kerad. Harilik elupuu (Thuja occidentalis) sordid ´Danica´, ´Rheingold´ja ´Decroot´s Spire´ pliiatspeenikesed püramiidid. Ei puudu meie aiast kadakadki (Juniperus) ja mikrobioota (Microbiota) on põneva talvevärviga väga vastupidav taim. Väga meeldivad taimed on serbia kuused ( Picea omorica) ja selle sort ´Pendula´. Lehtpuudest –põõsastest on esindatud pihlakad (Sorbus), Ginnala vaher (Acer ginnala), aed-hortensiad (Hortensia paniculata), kontpuud (Cornus), thunbergi kukerpuud (Berberis thunbergii) ja krundil kasvavad suured kased (Betula) ja jalakad (Ulmus).

Ülemistel piltidel võsaülane Anemone nemorosa ´Green Dream´ ja harilik karukell Pulsatilla vulgaris ´Papageno´.  Alumisel pildidl igihaljas samblavaip rabaaiast.

Kas ja kuidas on muutunud  ajaga aia kujunduse põhimõtted ja taimevalik siin aias? 

Ajaga muutuvad põhimõtted kohe kindlasti.  Meie aia rajamise alguses arvasin, et loome maale taluaia, aga aastatega on huvid hoopis teise suuna võtnud. Olen enda jaoks avastanud põneva kiviktaimla taimede maailma ja nii olemegi igal aastal jupikese kiviktaimlat juurde rajanud. Lisaks sellele veesilmade süsteem koos minimäega ja oi kui toredate mägitaimedega. Samuti poleks ettegi kujutanud, et rajame kunagi hapulembestele taimedele rabaaia. Tehtud see on ja nii palju rõõmu pakub kevad-suvine rodode õitsemine.

Kas jätate aiaga hüvasti sügisel ja kohtute taas kevadel või käite siin ka talvel?

Aiaga hüvastijättu ei toimu meil kunagi. Hilissügisest alates jäävad küll käigud maale harvemaks, aga põhjuse leiab alati, et kohale minna ja vaadata oma lemmikud üle. Aia hoolduse seisukohalt on see vajalik, kuna varakevadeks tuleb päikesepõletuse eest varjutada igihaljad taimed. Iga aiaga kohtumine teeb meele rõõmsaks ja südame soojaks.

Helle ja Aini aia kohta on veidi juttu veel siin.