Vähese hooldusega looduslähedane peenar

Kui soovite aias vähem hooldustöödele aega kulutada ja nautida rohkem kord tehtut, siis võiksite katsetada segunenud taimi ehk maatrikseid. 

Maatriksid on kasvualadele iseloomuliku ülesehitustega (kuiv, parasniiske, niiske; päikeseline, poolvarjuline, varjuline). Taimed paigutatakse 1-2 kaupa, näiliselt juhuslikku laadi mustrina, mis moodustavad aasalaadseid kooslusi. Maatriksitesse võib esteetilistel ja  ökoloogilistel kaalutlustel lisada teisi taimede kombineerimise viise, mille abil võib peenras tekitada suuremal hulgal vaheldust ja omanäolisust. 

Looduslik seltsivuse järgi maatriks alpiaasal.  Foto Cassian Schmidt

Saksamaal hakati  1990- ndate keskpaigast  otsima linnahaljasaladele pikaealisemaid, ökonoomsemaid ja keskkonnasõbralikumaid haljastamise lahendusi. Nad katsetasid põllumajanduskoolide katselappidel seltsivuse järgi toimivaid maatrikseid, mis sobiksid erinevatesse kasvuoludesse. Pikaealiste katsete tulemustena (keskmiselt 5 a.) valmisid teema- ja kasvukoha põhised kooslused. Hetkel on  Saksamaal aretatud 32 erinevatele kasvualadele sobivat kooslust. Link koosluste kirjeldustele: http://www.bund-deutscher-staudengaertner.de/cms/staudenverwendung/mischpflanzungen/mischungen_alphabetisch.php?navid=91 . Olenevalt projekti nõuetest ja klientide soovidest kasutatakse valmis maatrikseid, erinevate maatriksite kombinatsioone või koostatakse spetsiaalselt projekti jaoks vastavad kooslused. Tavaliselt sisaldavad sellised segud 15- 20 taimeliiki, et tagada pikaajaline toimimine (väiksematel õuealadel võib liikide arvu vähendada).

Sõidutee eraldusriba Saksamaal Bensheimis- muru asemel on selline lahendus dekoratiivsem. Foto Cassian Schmidt

Segunenud kooslusi on eriti sobilik kasutada muutlikes kasvutingimustes, kus suurte gruppide kasutamine võib olla hooldusmahukas ja esteetiliselt ebasobiv. Tavaliselt istutatakse 6-8 taime/ m2, kuid seda võib võtta pigem soovitusena, sest sobilik arv oleneb valitud kasvualast ja taimede suurusest. Kombineerimisel tuleb kasuks taimede seltsivuse tundmine (Richard Hansen, Friedrich Stahl), kus taimed jaotuvad loomuliku levimisvõime järgi enam- vähem kindlatesse klassidesse. Väiksema numbriga klassides on aeglasema levimisvõimega kompaktsemad taimed ja suurema numbriga klassides kiirema levimisvõimega taimed.

I klass:  üksikult või väikeste gruppidena (harilik naistesõnajalg, teravaõieline kastik `Karl Foerster`);

II klass:  3-10 taimest koosnevad väikesed grupid (hobukastanilehine rodgersia, viltune kilpkonnalill);

III klass: 10- 20 taimest koosnevad suuremad grupid (mets- piiphein, õevane murtudsüda, bergeenia);

IV klass: suured plokid (laanesõnajalg, männas- neiusilm, siberi valdsteinia );

V klass: monotaimestus (väike igihali, maikelluke, koldnõges ).

Hooajalised teemataimed. Foto Cassian Schmidt

Sõltuvalt kasvukohast ja valitud teemast koosnevad maatriksid järgnevatest taimetüüpidest: 

Struktuuritaimed moodustavad maatriksites 5- 15 %, tavaliselt on nad vähemalt 70 cm kõrgused. Struktuuritaimed võivad olla paigutatud üksikult või väikeste gruppidena, kuid nad peavad olema pikema aja vältel püsivad, väljapaistva vormi, värvi või lehestikuga. Hanseni ja Stahli seltsivuse järgi kuuluvad siia I grupi taimed. 

Kaastaimed moodustavad 30- 40 % taimedest, kasvult keskmiselt 40- 70 cm kõrgused. Sobivad tihedaks taimestamiseks, kuid ei ole pikaealiselt tihti nõnda püsivad kui struktuuritaimed, tavaliselt nad rõhutavad struktuuritaimi. II ja III kategooria taimed Hansen- i ja Stahl- i järgi.

Pinnakattetaimed katavad struktuuri- ja kaastaimede vahelised alad ja moodustavad kuni 50% taimedest, kõrgusega kuni 40 cm. III ja IV kategooria taimed Hansen- i ja Stahl- i järgi. Aasa- ja preerialaadsetes kooslustes võib pinnakattetaimede osa vähendada ja suurendada kaastaimede osakaalu 50- 60% või pinnakattetaimedest üldse loobuda, et jääks domineerivalt ühtlase kõrgusega taimestus.

Lühiealised taimed katavad alast 5- 10 %. Nad on vajalikud esimesel aastal rohkeks õitsemiseks kui püsikud alles kohanevad kasvualaga. Lühiealised taimed aitavad esimestel aastatel pärssida umbrohu levikut. Hilisematel aastatel nad hääbuvad järk- järgult püsilillede varjus, kuid leides koha kuhu külvata seemneid võivad üksikutes kohtades moodustada spontaanseid kogumikke. 

Sibullilled on taimed, mida kasutatakse kasvuperioodi pikendamiseks või ajutiseks rütmimuutuseks. Istutatakse 1- 20 sibulat /m2. Suuremaid laukusid 1-5 sibulat/m2 ja väiksemaid hüatsinte kuni 20 sibulat/m2. 

Maatriks teemataimedega. Foto Cassian Schmidt

Taimetüüpe kasutades võib leida häid ideid sarnastelt looduslikelt kasvukohtadelt. Kuival maastikul saab luua stepilaadse peenra, kus taimed on hõredamalt ja astmeliselt. Varjus olevad taimed on kuivas kasvukohas tihti rohkem mosaiigilaadsed. Püsilillebordüüri sarnase istutusmustri võib kujundada astmeliste gruppidena ja umbrohtumuse vältimiseks istutada tihedamalt. Kui on olulised vähesed hoolduskulud siis võib taimedevahelisse konkurentsi sekkuda vähesel määral, sellisel juhul arenevad looduslähedased mosaiigid. Rangema esteetilise mulje saavutamiseks, nagu püsilillebordüürides tuleb taimi hoida algsetel aladel ja sellisel juhul võiks hoolduskulude vähendamiseks eelistada puhmikulise laadiga taimi. Ühe võimalusena võib aja möödudes lisada uusi taimeliike.  

Taimede istutamine ja peenar peale istutamist. Fotod Cassian Schmidt ja dendrologickazahrada.cz

Lagedatel kasvualadel võib taimi ümbritseva pinnase katta erineva killustikulaadse multšiga ja varjulistel aladel kasutada puukoore või lehemultše. Killustiku või kruusa valimisel võiks arvestada ümbritseva arhitektuuri ja taimede värvidega. Umbrohu allasurumiseks sobivad peenema 8- 16 mm fraktsiooniga killustikud kõige paremini. Multš aitab peale umbrohtude vältimise hoida suvel niiskust ja talve üle elada talveõrnematel taimedel, millele mõjuvad halvasti sulailmade ja külmade vaheldumised. Multšikihi paksus võiks olla 5 cm.

 

Järgnevalt ülevaade mõningatest kombineerimise võimalustest.

Ühtlane maatriks

Ühtlases maatriksis ei ole vaja taimi jaotada gruppidesse ja puudub püsilillebordüüridele omane astmelisus. Kasutatavad taimeliigid (sordid) on jaotatud üksikult või paari kaupa näiliselt juhusliku mustrina istutatava ala peale laiali. Tekib tihe ja kaugelt vaadates ühtlane, kuid mitmerindeline kooslus. Taimeala planeerimisel ei ole kujundusplaan vajalik,  arvutatakse ainult vajalikud taimede arvud ruutmeetri kohta. Ise istutades tasub läbi mõelda üldise istutusrütmi aga suuremal haljasalal võib lisada lühikese kirjelduse taimede paigutusest. Istutamist alustada väiksema arvuga taimedest, nagu aktsenttaimed ja lühiealised täitetaimed, edasi kaastaimed ja pinnakattetaimed. Kui istutada sügisel siis saab sibullilled istutada üheaegselt teiste taimedega. Kui mingil põhjusel tuleb sibullilled istutada eraldi siis arvestage sellega, et hiljem on ülejäänud taimed suuremad ja sibullillede istutus on veidi töömahukam ja tülikam.

Ühtlane maatriks. Joonis Cassian Schmidt

 

Ühtlane maatriks aasta peale istutamist. Foto Cassian Schmidt

Rõhutatud aktsentidega maatriks  

Suurematel istutusaladel võib kasutada kolmemõõtmelise ruumi rõhutamiseks ja tasakaalustamiseks kõrgemaid üksikuid aktsenttaimi. Sellisteks aktsenttaimedeks võivad olla kõrgemad kõrrelised, püsililled, põõsad ja dekoratiivse tüvega puud. Ülejäänud taimed võiksid moodustada temaatiliselt ja ökoloogiliselt sarnase meeleolu aktsenttaimedega. Aktsenttaimede paigutuseks võib joonistada illustreeriva visandi.

Rõhutatud aktsientidega maatriks. Joonis Cassian Schmidt

 

Rõhutatud aktsientidega maatriks. Foto Cassian Schmidt

Domineeriva hooajalise vaatega maatriks

Sellises maatriksis on ühtlase massis domineeriv üks taim või paar taime, mis on seotud ühtse värviteemaga. Domineerivad vaated moodustavad kihilised rinded, kus võib kasutada monotoonsuse vältimiseks kevadel sibul- ja kevadlilli, millele järgnevad suve- ja sügisõied või värvid. Domineeriv vaade ei pea olema ainult õieilu, vaid võivad olla kõrreliste lehed, sügisesed lehevärvid ja talvised dekoratiivsed seemnepead ja taimevarred.

Domineeriva hooajalise vaatega maatriks.  Joonis Cassian Schmidt

Domineeriva hooajalise vaatega maatriks.  Foto Cassian Schmidt

Gruppidega maatriks

Gruppide kasutamisel saab moodustada suuremaid rahulikuma ilmega vaateid. Põhiliselt võib kasutada kaas- ja aktsenttaimi, millest moodustada sarnaselt püsilillebordüüriga vahelduva rütmiga laineid, suuri ja väikeseid gruppe. Gruppide vahelised alad moodustavad ühtlased maatriksid.  Jällegi võib joonistada visandi gruppide üldisest rütmist ja istutamisel üldistava juhendi. Istutamisel paigutada alale esmalt grupid ja edasi maatriksid, nagu kirjeldatud ühtlases maatriksis. Gruppides võiks kasutada pigem pikemaealisemaid taimi, et vältida tühikute tekkimist. 

Gruppidega maatriks.  Joonis Cassian Schmidt

 

Gruppidega maatriks.  Foto Cassian Schmidt

Hajutatud taimedega maatriksid

Kasutada ühtlase maatriksi põnevamaks muutmisel, et tekitada värvide või kõrguste rütmimuutusi. Ühte liiki taimed paigutatakse maatriksisse mitte ühtlaste gruppidena, vaid selliselt, et jääks väikeste vahedega ja tekiks segunenud taimede mulje. Hajutatud taimede koosluste äärelaladel muutub nende paigutus järjest hõredamaks ja lõpuks sulanduvad ühtlase maatriksiga. Sellist lahendust saab kasutada pinnase muutumisel ja avatud ala liitumisel varjulisema alaga.

Hajutatud taimedega maatriks.  Joonis Cassian Schmidt

 

Hajutatud taimedega maatriks.  Foto Cassian Schmidt

Tuumikgruppidega maatriksid

Ühtlase monotoonsuse vähendamiseks võib maatriksisse lisada tuumikgrupid, mis koosnevad 3-4 ( sõltub ala suurusest) erinevast enam vähem ühtlase kõrgusega taimeliigist. Valitud taimede liigid ja sordid võivad tuumikutes vahelduda ja rütmi muutmiseks võib lisada kõrgemaid aktsenttaimi. Tuumikud võivad olla rõhutatud hooajalise domineerivusega või koosneda erineval hooajal õitsevatest taimedest ja lisada nõnda vaheldust. Sellised grupid peaks olema ühtlasest maatriksist kõrgemad ja pika sesoonsusega. Istutamisel kõigepealt paika tuumikgrupid ja edasi maatriks.

Tuumikgruppidega maatriks.  Joonis Cassian Schmidt

 

Tuumikgruppidega maatriks.  Foto Cassian Schmidt

Erinevate maatriksite kombinatsioon

Sobib suuremate alade vaheldusrikkuse tõstmiseks, võib moodustada 2-3  maatriksisegust või veidi muudetud ühest maatriksist erineva suurusega gruppe. Maatriksid peaksid olema sarnase kasvukoha taimedega ja tekitama temaatiliselt ühtse mulje. 

Erinevate maatriksite kombinatsioon.  Joonis Cassian Schmidt

Erinevate maatriksite kombinatsioon.  Foto Cassian Schmidt

Maatriks kombineeritud aasaga

Ühtlaste vahedega võib külvatud aasadesse lisada hajutatud taimedena hooaja pikendamiseks sügisel õitsevaid  püsikuid. Külvamise asemel võib kombineeritud aasas kasutada taimi, mis on nõrga idanevusega või aeglase algarenguga.

Maatriks kombineeritud aasaga.  Joonis Cassian Schmidt

 

Maatriks kombineeritud aasaga.  Foto Cassian Schmidt

---

Mati Jegorovi Aiakujunduse kodulehel leiab ka seotud artikli rohttaimede elustrateegia tüüpidest:https://www.matijegorov.com/blogi